Ameerika Ühendriigid

Rännak läänekaldalt idakaldale

I. 

Põhja-Ameerika. Ameerika Ühendriigid.

Nagu ikka, sirvin aeg-ajalt Google Flightsi ja vaatan, kes, kuhu, millal ja kui odavalt lendab. Lihtsalt niisama, igaks juhuks. Ehk näkkab.
Ja kas õnneks või õnnetuseks, aga kohe leidsingi. Stockholmist USA läänekaldale Los Angelesse saab otselennuga 158 euro eest. Seda ma ei oleks osanud arvata.

Just sellist piletihinda pakkus Norwegian teatud kuupäevadeks, aga kuna ma olen kuupäevade osas paindlik, siis polnud need takistuseks. Ja kuna lennukiks oli Dreamliner, oli kiusatus suur. Päevake mõtlesin ja ostsin ikkagi pileti ära.

Edasi on keerulisem, sest mingit konkreetset plaani ei ole. Hakkasin uurima Google Mapsi ja foorumeid – mida Los Angelesi kandis teha on? Polegi nagu midagi.
Aga sealt mitte väga kaugel ei ole Las Vegas. See linn on alati mulle meeldinud, ilmselt filmidest meelde jäänud – “Vanglaekspressi” mäletate?

Grand Canyon on seal lähedal, Hooveri tamm… Vaatan kaarti muudkui edasi, osariik osariigi järel ja lõpuks jõudsin otsapidi Chicagoni välja, kus elab juhtumisi mu tütar. Päris tore oleks sinnani liikuda, saaks ju ka osaliselt Route 66 läbi teha, mis on mul alati mõtetes olnud. Ja kui kaarti ning vahemaid vaadates tundus New-York ainult veel kiviviske kaugusel olevat, saigi õhtuks plaan valmis – “läänekaldalt idakaldale”.

Ettevalmistused

Route 66 autorent

Autorendiga on USA-s lihtne, kui rendid auto osariigisiseselt. Võtad punktist A ja tagastad punkti A. Soodne, lihtne, mugav.

Aga kui võtta auto punktist A ja tagastada punkti B, näiteks teise osariiki, tõuseb hind oluliselt – kordades. See oligi suurim kodutöö – leida mõistliku hinnaga rendiauto, mis teise osariiki jätta.
Paar päeva kodutööd tehtud ja USA autorendi peensused detailideni ära lahanud, leidsin parima (ja soodsaima) lahenduse Hertzi näol. Nõuab natuke paindlikkust, näiteks nende poolt pakutav kindel tagastuskoht jms, aga hinnad on see-eest vägagi vastuvõetavad.

Muidugi pakuvad sulle autot ka erinevad vahendusfirmad, aga kokkuvõttes oli igatepidi soodsam rentida auto otse Hertzi kodulehelt. Kindlam ka.

Minu õnn, et autorendi sihtpunkt oli Chicago, sest just sealt saab alguse Route 66, mis lõpeb Los Angeleses  Santa Monicas. Kuna mina sõitsin täpselt vastupidises suunas, õnnestus mul olla “kuller”, kes Hertzi auto Chicagosse tagasi viib ja seetõttu auto ka kommiraha eest kätte saab. Üheksapäevaseks rendihinnaks koos  maksudega kujunes $280, sealjuures oli hinna sees auto teise osariiki tagastamine, maksud ja täiskindlustus. Autoks sai valitud keskklassi maastur.

Hotellid

Kui sa saabud USA-sse ESTA viisaga, on vägagi võimalik, et sult küsitakse piiril näha kinnitust ööbimiskohast. Seetõttu broneerisingi paar esimest ööd kindluse mõttes hotellidesse ära. Esimene sai võetud Las Vegasesse.
Teine broneering oli linnakeses nimega Winslow (AZ), mis teoreetiliselt pidi teise päeva õhtuks enam-vähem loogiline asukoht olema.

Edasi broneerin jooksvalt, kuna mul ei ole veel õrna aimugi, mitu miili ma päevas läbi sõidan, kuhu lähen või kuhu jõuan.

Kindlustus

If-ist. 80 eurot või umbes sinnakanti. “Linnukesed” kõikidesse kastidesse, nagu ikka. Tundub väga soodne. Meditsiiniabi maksab teatavasti USA-s iga juhtumi puhul vähemalt miljon-triljon dollarit – kui mitte rohkem. Näiteks kiirabitransport haiglasse võib maksta vabalt $5000 ja sealt edasi alles hakkab tõsine raha kuluma. Ravi, näiteks intensiivraviosakonnas, võib maksma minna väiksema maja hinna.
Minul sellist vaba raha ei ole ja maja müüki ei taha panna, nii et tuleb kindlustus võtta.

Tagasilend

See sai võetud algusega New-Yorgist, mis ideaalis pidi minu nägemuses olema linn, mis on kirsiks tordile ja kena lõpetus kogu reisile.
Ikka Norwegian, Dreamliner ja otselend Stockholmi. Sest see lihtsalt oli jälle kord soodne otselend – ja otselend on alati hea lend.

Minu jaoks on lendamine ainult vahend kohale jõuda, ma ei otsi sealt äriklassi mugavust või luksuslikku teenindust. 

Boeing 787 Dreamliner on suurepärane lennuk, hea lennukõrguse- ja kiirusega ning turbulentsi vältides seega parim variant. Norwegian võib ju küll odavlennufirma olla, aga lennukid on neil head ja uued. Mida veel tahta?

Seljakoti pakkimisega oli lihtne, sest reis-reisilt saan ma järjest enam aru, et kui sul on sobivad riided seljas, kaasas pass, juhiluba, krediitkaardid ja telefon, siis sellest piisab.

Natuke sularaha ka, igaks juhuks. Piirivalvuritele ettenäitamiseks, endale lisakindlustuseks.